Aasta kõige toredama päeva veetsime Naissaarel. Sõitsime sinna laevaga, mille nimi oli Moonica. Leavasõitu nautisime tunnike. Saarel võttis meid vastu giid ja juhatas meid rongile. Rong kihutas meie laagriplatsi poole. Grillisime, käisime muuseumis, uurisime vanu ronge, mis olid oma sõidud juba ammu ära sõitnud, matkasime mööda saart, osalesime viktoriinis. Saime teada, et saarel elab praegu pidevalt ainult üks inimene ja seal oli vanasti vene sõjaväeosa. Nägime  kõikjal palju meremiine.
Tagasiteel sattusime merel udu sisse ja laine kõigutas tugevalt laeva. Nii mõnelgi läks süda pahaks ja hirm tuli peale. Õnneks hakkas peagi jälle päike paistma ja kodusadam paistis.

Matk Naissaarele - Video Maker

Selle õppeaasta viimane klassihommik. Olid kohal ka tegelased erinevatest muinasjuttudest.
Laud oli kaetud uhkete piduroogadega. Söödi ja mängiti.

Meie tulevased suured kunstnikud oma töid esitlemas.

Rääkisime klassis maalimisest ja tuntud maalidest ning kuulsatest kunstnikest, kes on kunagi elanud.
Tutvusime põgusalt ka kaasaegsete kunstnikega. Sellest kõigest inspireerituna maalisime järjest pea kaks päeva.

Meie viimases lossikoolitunnis tutvusime näitusega „Eveline von Maydelli mustvalge maailma."

Oma varjust ei saa üle hüpata, aga varjuga saab mängida! Varje saab luua, paberile püüda ja välja lõigata ning nõnda koguni kauneid ja püsivaid pilte luua. Tunnis „Varjumängud" tutvusimegi kunstniku Eveline von Mayelli loodud varipiltide ehk siluettidega, mis kõnelevad elu põhiväärtustest, inimestest ja nende unistustest, armsatest lastest, nende lemmikloomadest ja -leludest.